Mis on dokumentaalfilm?
Dokumentaalfilm on film, mis põhineb tõsieluliste inimeste ja sündmuste filmimisel. Ka dokumentaalfilmidel on oma dramaturgia ja lavastajamõte, nii et mõnes teoses on keeruline tõmmata piiri dokumentalistika ja mängupildi vahele.
Dokumentaalfilmi tegemiseks pole vaja professionaalseid näitlejaid ega dekoratsioone. Dokumentalistidel on raske lõppstsenaariumi täielikult kontrollida, sest reaalsus ei vasta alati režissööri plaanidele. Dokumentaalfilmides kasutatakse sageli andmeid statistikast, sotsiaalküsitlustest ja teemaintervjuudest.
Huvitavad faktid video monteerimisel
Heli ja hääle salvestamisel kasutasime programmi “Audacity”. Võimas, tasuta, avatud lähtekoodiga heliredaktor, mis on olnud saadaval juba aastaid, Audacity töötab sujuvalt kuni 32-bitise / 384kHz heliga, millel on sisseehitatud tuhmumine. Programm võimaldab teil importida, segada ja kombineerida helipalasid (stereo, mono või multitrack) ja muuta väljund ühena.
Video monteerimisel kasutasime programmi “Alight Motion”. Alight Motion on professionaalne liikumise disain app. Saate luua professionaalse kvaliteediga animatsioone, visuaalseid efekte ja liikumisgraafikat. Alaght Motion toetab video, heli ja graafika mitut kihti. Sellel on ka teegi vektorkujud ja vabakäe illustratsioonid. Võite kombineerida meie üle 100 + kohandatavate efektide ehitusplokke, et luua lai valik professionaalseid visuaalseid efekte, mis sobivad teie vajadustega ja väljendavad loovust. Alaght Motion pakub kõike, mida vajate professionaalsete tulemuste loomiseks nutitelefonis või tahvelarvutis. Seal on üle 100 põhiefekti ehitusplokid, mida saab kombineerida, et luua keerulisi visuaalseid efekte. Animatsiooni leevendamine võimaldab vedeliku liikumist.
10 Tõhus video redigeerimise näpunäiteid:
1. Pace video hästi: Pace viitab teie video kiirusele ja järjepidevusele. Tavaline probleem video tegijad nägu on tasakaalustada oma video tempo. Kuigi on loomulik, et video on mõnes kohas kiirem ja teises aeglasem, on pidevalt muutuvat tempot ebamugav vaadata.
2. Tasakaal audio taset: Salvestamisel peate püüdma oma parima, et jäädvustada kvaliteetset heli. Siis on lihtsam tasakaalustada oma audio postproduction. Tasakaalustatud audio tähendab lihtsalt seda, et salvestise helitasemed ei ole järsku liiga teravad või dip liiga järsult, mis võib põhjustada kuulajale ebamugavust.
3. Kasutage cutaways: Cutaways on siis, kui üks löök muutub teisele, et näidata teist inimest või asukohta. Need on üks levinumaid efekte, mida toimetajad kasutavad stseeni tempo muutmiseks, millelegi tähelepanu juhtimiseks või vaataja tähelepanu hoidmiseks. Nad on oluline osa oma redigeerimise tööriistakomplekti!
4. Lisa tekst: Video teksti lisamiseks on mitu põhjust. Need muudavad teie sisu kättesaadavamaks neile, kes räägivad teisi keeli või on raskesti kuultavad. Kaadrid võivad aidata selgitada kõne teie videos, kui kõlarid on tugevad aktsendid või mürarohketes kohtades. Sa võid olla üllatunud, et vangistuses on veelgi rohkem kasu. Need aitavad otsingutulemustes paremusjärjestust suurendada ja muuta video sõnumi meeldejäävamaks.
5. Värvikorrektsioon: Kui sa pole varem värvide korrigeerimisest kuulnud, ära paanitse. Võimalik, et olete fotode redigeerimisel enne värviparandust teinud. See viitab lihtsalt kontrasti või heleduse redigeerimisele teie videos, et värvimine tunduks loomulikum.
Kasutatud kirjandus:
https://www.pcmag.com/reviews/audacity
https://slashdot.org/software/p/Alight-Motion/
https://riverside.fm/blog/video-editing-tips-for-beginners
https://www.vegascreativesoftware.com/us/video-editing/tips-to-edit-videos-like-professional/
https://www.techsmith.com/blog/edit-video/
Meeskond:
Jelizaveta Ostapjuk – Heli vastuvõtja ja heli esindaja
Sofia Muhkina – Tekstredaktor ja
Aleksandra Semjonova – Video redaktor
Kuid suuremates olukordades töötasime koos, aitasime üksteist ja lahendasime meeskonnana tekkinud probleeme.
Mida me filmine?
- Väljas
- Hoone sees
- Näitused
Millest me räägime?
- Sissejuhatus
- Loomise ajalugu
- Näitustest
- Kirjeldus
Stsenaarium
Kumu kunstimuuseum asub Tallinnas, Eestis. Muuseum on Balti regiooni suurim ja Põhja-Euroopa üks suuremaid muuseume.
Kumus on esindatud nii püsikollektsioonid kui ka ajutised näitused. Põhikogu hõlmab Eesti kunsti XVIII(kaheksateistkümnenda) sajandist, hõlmab nõukogude perioodi töid, sotsialistlikku realismi, ja mitteametlikku kunsti. Ajutised näitused esindavad välis- ja eesti kaasaegset kunsti.
Disaineriks oli Soome arhitekt Pekka Vapavuori, muuseum valmis aastatel 2003-2006(kahe tuhande kolmanda kuni kahe tuhande kuuenda).
Kumu pälvis Euroopa Muuseumifoorumi Euroopa Aasta Muuseumi 2008 auhinna.
Esmakordselt ligi saja-aastase ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil hoone, mis vastab muuseumi nõuetele ja on väärt eesti kunsti. Kumu hõlmab näitusesaale, erinevaid võimalusi pakkuvat publikut, hariduskeskust lastele ja kunstihuvilistele.
Kumu kunstimuuseum ühendab endas nii rahvusliku galerii kui ka kaasaegse kunsti muuseumi funktsioonid. Muuseumi ekspositsioonijaotused on jaotatud korrustele ja viivad vaataja vanast kunstist uude.
Näitused
Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945
Püsinäitus „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ tutvustab siinset vanemat kunsti Eesti mitmerahvuselise ajaloo taustal, kus põimuvad baltisaksa, vene ja eesti traditsioonid. Fookuses on kunsti roll ühiskonnas ning selle mõju eri kogukondade enesekuvandile.
Näitusel tõusevad omaette teemadena esile baltisaksa ja eesti visuaalkultuuri seosed, piltide tähendus noores Eesti rahvusriigis, unistused moodsast elust, naiskunstnike hääl, vaikiva ajastu ja sõjaaja kunst ning kohalike identiteedimaastike kujunemise lugu. Kõrge kunsti kõrval uuritakse harrastajate, hariduse, tarbegraafika ja disaini mõju visuaalsele identiteediloomele.
Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)
Näitus esitab ühe vaate 20. sajandi keskpaiga ja teise poole Eesti kunstile, mida kujundasid suures osas konfliktid ja kohandumised II maailmasõja järgse uue poliitilise olukorraga. Nõukogude võimu arusaam kunsti ja kunstnike rollist ühiskonnas oli radikaalselt erinev neist hoiakutest, mis kujundasid sõjaeelse Eesti Vabariigi kunstielu. 1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses kehtis Nõukogude Liidus range stalinistliku sotsrealismi kaanon, mis nõudis kunstilt kommunistliku partei ideoloogiat toetavate sõnumite vahendamist realistlikus vormis. 1950. aastate teisel poolel algas nõukogude ühiskonna liberaliseerimine ja partei nõudmised kunstile leevenesid, kuid ametlikud ettekirjutused nõukogude kultuurielule püsisid kuni 1980. aastateni.
Nende meeltes on lõputu universum. Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism
Ambitsioonika rahvusvahelise suurprojekti keskmes on 1980. aastate teise poole Itaalia ja Eesti kunstnike loominguline dialoog. Näitus toob Itaalia erakogudest ja muuseumidest Eesti publiku ette esindusliku ülevaate 1970. aastate lõpus Itaalias moodustunud transavangardi rühmituse loomingust, mis on asetatud kõrvuti 1980. aastate teises pooles Eesti kunstivälja uuendanud Raoul Kurvitza (1961) ja Urmas Muru (1961) teostega. Kuigi sündinud teisel pool raudset eesriiet, on Kurvitza ja Muru külm ekspressionism – kunstnike endi antud nimetus – justkui Itaalia transavangardi põhjamaine peegeldus.
Eesti Kunstimuuseumi jaoks on näituse üks eesmärke pöörata tähelepanu 1980. aastate Eesti maalikunstile ning selle tähendusele meie lähikunstiajaloos. Seda perioodi on kunstis nimetatud ka „kadunud kümnendiks“. Ühelt poolt hoidis kunstnikkond üleminekuaja päevapoliitikaga teatavat distantsi, teisalt jäid 1980. aastad Eesti iseseisvuse taastamisele järgnenud suurte muutuste taustal kunstiajaloole üsna ebahuvitavaks. Seetõttu vajab see kümnend veel aktiivset mõtestamist.
Melanie bonajo. Kui keha ütleb Jah+
„Kui keha ütleb Jah+“ on Hollandi kunstniku Melanie Bonajo isikunäitus, mis otsib vastust küsimusele, kas meie tänases üha enam kommertsialiseeruvas ja tehnoloogilises maailmas on veel kohta intiimsusel. Näituse keskne teema on puudutus, seda nii sõna otseses mõttes kui ka puudutus kui meie suhe üksteisesse ja meid ümbritsevasse maailma. Kunstnik leiab, et puudutusega saab mõjusalt ravida üksildust – seda tänapäeva epideemiat.
Meie kogemused ja muljed
Kumu muuseumi külastus Eestis oli unustamatu kogemus, mis jättis sügavad muljed. Esimene asi, mis meid muuseumisse jõudes hämmastas, oli selle kaasaegne hoone, mis iseenesest on kunstiteos. Sees pakub muuseum rikkalikku kaasaegse kunsti kollektsiooni, sealhulgas nii Eesti kunstnike kui ka maailmameistrite töid. Väljapanekud hõlmavad erinevaid ajaperioode ja stiile, muutes Kumu külastamise põnevaks reisiks läbi kunstiajaloo. Kumu on võimalus õppida tundma eesti kultuuri ja ajalugu läbi kunstiprisma. Paljud tööd peegeldavad riigi rahvuslikku identiteeti ja traditsioone ning seoseid maailmakunstiga. See aitab külastajatel mitte ainult nautida teoste ilu, vaid ka mõista sügavamalt konteksti, milles nad on loodud.Märkasime veel ühte muuseumi eelist. Selle hariduslik osa. Kumu pakub mitmekülgseid haridusprogramme, töötubasid ja loenguid, mis aitavad külastajatel avardada oma teadmisi kunstist ja kultuurist.Kokkuvõttes jätab Kumu muuseumi külastus Eestis meeldejäävaid elamusi tänu oma ilule, eksponaatide mitmekesisusele ning võimalusele sukelduda selle imelise maa kunsti- ja kultuurilukku.
Muuseumis filmis iga meie meeskonnaliige midagi huvitavat, saime pildistada ühte objekti erinevate nurkade alt, pildistada koos ja üksteisest eraldi.Kõik kaadrid pärast muuseumikülastust omades asusime video- ja fotograafiatöötlemise juurde, jagasime omavahelisi kohustusi. ise.Valisime välja parimad kaadrid ja kasutasime videoga töötamiseks programmi “Alight Motion”. Algul oli raskusi, kuid aja jooksul saime neist üle. Aleksandra Semjonova, Sofia Muhkina töötasid suurema osa montaaži
töötas teksti ja tõlke kallal ning Jelizaveta Ostapjuk väljendas ja dokumenteeris teabe.
See oli väga huvitav, meie jaoks uus, film, mille võtsime, aitab säilitada
meie mälestused sellest suurepärasest kohast kestavad palju aastaid.